• PHARE fondi poolt finantseeritud 2-aastane projekt:

• 2500 inimest õppisid eesti keele kursustel, üle 85% nendest sooritasid eksami esimese korraga
• Ligi 1000 inimest said juriidilist või psühholoogilist abi
• Kohalikud spetsialistid viisid läbi 10 õppeseminari eesti keele õpetajatele
• Taani spetsialistid partnerorganisatsioonist CASA viisid läbi 4 rahvusvahelist seminari
• Eriinternaadi nr 3 lastele ja 63. Tallinna kooli kõne- ja kuulmisehäiretega õpilastele eesti keele õppimises abi osutamine
• Kurt-tummade noorte gruppi õpetamine
• August 1998 – kogemustevahetamisseminari läbiviimine Taanis

• Finantseerimine linna eelarvest:

• Ligi 1000 inimest lõpetas eesti keele kursused
• Töötas juriidiline nõuandla (ligi 200 inimest)
• Veebruar – mai valmistati kõne – ja kuulmisehäiretega noorte gruppi ette keeleeksamiks; mais oli töökategooria eksam edukalt sooritatud. Projekti finantseeris Suurbritannia saatkond
• Juunis on väljaantud entsüklopeediline teatmik «Estonia»
• November – detsember – arvutiklassi seadmestamine

• Keskus töötab isefinantseerimise ja üksikute lühiajaliste projektide arvelt:

• 1999.a. septembrist kuni september 2000 – osavõtt projektist «Õppemaksu 50%-line tagastamine»
  Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus on ära märgitud 10 parima firma hulgas: eksamite tulemuste järgi – 1. koht Tallinnas, õpijate arvu järgi – 3. koht Tallinnas, Keskuse õppejõud Tatjana Stšipletsova sai 4.koha vabariigis
• Märts – mai – eesti keele testiarvutiprogrammi loomine. Projekt finantseerija – Madalmaade Kuningriigi saatkond
• Juuli – august – koostöös Tallinna Noorsooametiga linnalaagrite korraldamise projekt
• Mai – juuli – PHARE programmi raames 100 töötu õpetamine Maardus ja Loksal
• Mai – oktoober – raamatu «Juristi nõuanded» kirjutamine; juriidilise abi osutamine projekti raames, finantseerib Madalmaade Kuningriigi saatkond
• 25.mai – Avatud uste päev Tallinna Keskuses, arvutiprogrammi esitlemine
• September – ilmus ajakirja Centers for Pluralism Newslettor 23.number, kus on avaldatud artikkel Keskuse tegevusest

• IÜA jätkas oma põhisuunda – mitte-eesti elanikkonnale abi osutamist integreerumisel Eesti demokraatlikku ühiskonda. Jätkuvalt korraldati riigikeele kursusi (umbes 500 inimest), seminare õpetajate täiendõppe raames, anti juriidilist ja õigusalast nõu, kirjastati õppematerjale. Jätkas tööd 2000.aastal arvutiklassis avatud internetipunkt. Põhitegevuse kõrval oli IÜA-l töös mitu sihtprojekti:

• Jätkus osalemine Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse projektis INTEREST, mille kohaselt 50% kursustele kulunud rahast tagastatakse eksami sooritamisel
• 2001.aasta mai-septembri jooksul IÜA viis läbi suveprojekti, mis oli suunatud vene koolide õpetajate eesti keele õpetamisele, finantseerimine toimus oma vahenditest. Selles osales umbes 60 õpetajat
• Projekti MATRA-KAP 21-00 rahastaja oli Hollandi Suursaatkond ja selle sisuks oli õigusabi osutamine mitte-eesti elanikkonnale. Projekti lõppemisel oli tulemuseks raamat «Teel Euroopa Liitu», milles käsitletakse teemad: «Kodakondsus ja välismaalased»; «Keel», «Kultuurautonoomia ja vähemusrahvused»
• Jätkas tööd 2000. aasta lõpus finatseeritud Tallinna Kultuuriväärtusteameti poolt internetpunkti projekt

• IÜA avamise ajast keskuse teenuseid on kasutanud ligi 4300 inimest. Jätkus osalemine Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse projektis INTEREST, mille kohaselt 50% kursustele kulunud rahast tagastatakse eksami sooritamisel
• Detsembrist 2001 – detsember 2002 on läbi viidud 100 vene koolide õpetajate õpetamine. Projekti finantseeris Madalmaade Kuningriigi Saatkond
• Aprillist – oktoobrini 2002 on välja antud vene keeles ajalehes «Stolitsa» koostöös Raepress´iga omavalitsuse tegevusttutvustavaid materjale kommentaaridega. Projekti finantseeris Tallinna Linnavalitsus
• Juunist – augustini 2002 oli IÜA ruumes avatud laste suvekeskus. Projekti «Suvi, linnalapsed ja integratsioon 2002» finantseeris Madalmaade Kuningriigi Saatkond
• Detsember – algas projekt «Esimene samm kodakondsuse poole», finantseerisid Madalmaade Kuningriigi Saatkond ja Tallinna Linnavalitsus

• Projekti «Eesimene samm kodakondsuse poole» elluviimine osutus edukaks ning eksamiteks valmistati ette 300 inimest. Projekti raames anti teadmisi Eesti Vabariigi Põhiseadusest ning Kodakondsuse seadusest; viidi läbi loengud riigi korraldusest, ajaloost, kultuurist ja traditsioonidest ning Euroopa Liiduga ühinemisega seotud probleemidest. Mai kuus sooritasid kõik osavõtjad eksamid, täitsid riigikeele teadmiste nõutavad testid ning osalesid mitmetel küsitlustel ja monitooringutel
• Juunis – augustis anti välja linnalehes «Stolitsa» kaks venekeelset lisa teemal «Tallinlased Euroopa Liidus» koos keskuse juristi kommentaaridega. Projekti rahastas linnavalitsus
• Septembris algas projekti «Esimene samm kodakonsuse poole» teine etapp – ettevalmistus riigieksamiteks

• Jaanuaris algas projekt “Võrdsed võimalused kõigile”, mida rahastas Hollandi fond. Õpiti arvuti kasutamist ja tööd interneti võrgus. Sihtgrupiks vanemaeaslised ja kuulmis- ning kõnepuudega inimesed
• Linna eelarvest rahastati jätkuvalt projekti “Teine samm kodakondsuse poole”. Selle raames saab 300 inimest venekeelsetest peredest võimaluse valmistuda riigikeele eksamiks
• Augustis teatati projekti “Elus on võimalusi” rahastamisest programmi Access 2002 raames. Sihtrühm on venekeelsetest peredest pärit kuulmis- ja kõnepuudega inimesed, kes saavad erialast ettevalmistust. Selle tulemusel paraneb nende konkurentsivõime tööturul. Leping on allakirjutatud 17.12.2004.a.

• Projekti kestvus 12 kuud. Projekti ülesanne oli kaasata venekeelsed kuulmispuudega inimesed ühiskonnaellu – parandada nende igapäevaelus toimetulekut ja valmistada neid ette tööturule sisenemiseks.
• Projekti sihtrühmaks oli Tallinna ja Harjumaa mitte-eestlastest kuulmispuudega inimesed – mehed ja naised vanuses 16-65 ning nende lähedased ( umbes 200 in.)
  Projekti käigus pakuti sihtgrupile eneseabikoolitusi (psühholoogiline ja füüsiline rehabilitatsioon), õpetati ettevõtluse aluseid ja vastavat seadusandlust ning korraldati arvuti-, fotograafia- ja erinevaid käsitöökursusi (tekstiilkäsitöö, õmblemine, kangastelgedel kudumine, klaasikunst, portselani- ja siidimaal), kus omandatud oskused võimaldasid leida tööd. Projekti lõpus Vabaduse väljaku tunnelis oli avatud tööde näitus. Lähedastele-tugiisikutele, juhendajatele ja sotsiaaltöötajatele-meedikutele õpetati viipekeelt. Täiendavalt suurele projektile Sotsiaalministeerium finantseeris 34 õppekohta
• Augustis algas projekt Kuulmispuudega inimeste sotsiaalne kaasamine ühiskonda, mille eesmärkideks on:
  1. Ühiskonna informeerimine kurtide vajadustest ja probleemidest ning nende lahendamise võimalustest.
  2. Kurtide sotsiaalse seisundi paranemine: legaalse töö olemasolu, töölepinguga tagatud materiaalse heaolu tõus; võimalus saada sotsiaalset, juriidilist ja psühholoogilist abi; kontaktide ja suhtlusringi laienemine.
  3. Kurtide infovälja avardumine: tutvumine Eesti ajaloo, kultuuri, looduse, traditsioonidega aitavad kiiremini integreeruda Eesti ühiskinda, tunda end kaasatuna toimuvatesse protsessidesse ja aktiivselt neisse lülituda.
• Projekti toetavad Tallinna Linnavalitsus ja Hollandi Suursaatkond. Projekti kestab 12 kuud

• Jätkub projekt Kuulmispuudega inimeste sotsiaalne kaasamine ühiskonda. 16 kuulmispuudega noort inimest said võimaluse sõita Saksamaale praktikale
• Augustis on saanud toetuse projekt meede1.3 raames, „Süsteemse metoodika
  rakendamine kuulmispuudega mitte-eestlaste töötute rakendumisel tööle„. Antud projekt võimaldab 70 kuulmispuuetega inimesel õppida valitud eriala: pagar-kondiiter, kokandus, kinnisvarahooldus, üldehitus ja puhastusteenindus. Septembrist algasid aktiviseerimiskoolituse kursused ja pagar-kondiitri koolitus. Samal ajal toimusid viipekeelekursused tugiisikutele
• Oktoobris lõppes projekt „Süsteemse metoodika rakendamine kuulmispuudega mitte-eestlaste töötute rakendumisel tööle„. Jaanuaris algasid kinnisvarahoolduse kursus, arvuti kursused, vene- ja eesti keele kursused. Märtsis algasid puhastusteeninduse ja autojuhi kursused, Narvas – pagari kursus
• Aprillis – üldehituse kursus, septembris – kokandus algõppe. Kogu projekti vältel toimusid spetsialistide konsultatsioonid: psühhosotsiaalsed, juriidilised ja tööhõive küsimused. Koolituse ja tööpraktika ajal olid tehtud intervjuud ja filmimised, mille tulemusena iga osaleja sai CV-elektroonsel kujul

• Projekt Kuulmispuudega mitte-eestlaste klubiliste tegevuste toetamine, mille finantseerijaks oli Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja EV Sotsiaalministeerium
  5.mail otsusega nr 4-3/145 on rahuldatud kolmeaastane ESF projekt meede 1.3.1 „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“
  Süsteemsete meetmete kompleks erinevatesse riskirühmadesse kuuluvate isikute efektiivsemaks integreerimiseks tööturule

• 2009.a mais algas uus Euroopa Sotsiaalfondi Meede 1.3.1 raames rahastatud 3-aastane projekt. See on 2006.- 2007.a projekti loogiline jätk. Selle projekti raames oli Tallinnas ning veel mõnes teises Eesti linnas elavatel vaegkuuljatel / kurtidel võimalik omandada puhastusteenindaja, koostelukksepa, pagar-kondiitri ja rida teisi erialasid, täiustada oma eesti ja vene keele oskust, tõsta arvuti valdamise taset. Kursused toimusid eesti ja vene keeles, kuid IÜA peaeesmärgiks oli venekeelse taustaga Eesti kurtide sotsiaalne lõimimine/integreerimine.
• Tallinnas toimusid selle aasta suvel soovi avaldanutele vene viipekeele kursused, mille käigus õpiti seda ka praktikas kasutama. Nädal aega kestnud täiendõppe kursustel olid õpetajateks Moskva vastava ala spetsialistid, kes tutvustasid viipekeele lingvistilisi aluseid ja tõlkereegleid.

• kuud kestnud projekt, mida rahastati Euroopa sotsiaalfondist, programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumuse suurendamine“ meede 1.3.1, oli suunatud 50-74-aastastele töötutele.
  Projekt esitas uue nägemuse pensionieelikute ja pensioniealiste tööhõive probleemidest. Projekti raames viidi läbi uurimus, milles osales üle 250 sihtgruppi kuuluja. Tänapäev esitab üha uusi väljakutseid ja nendes tingimustes on hädavajalik elatanud inimeste süsteemne ettevalmistus nende mõistmiseks, internetikeskkonnas toimetulekuks ja meediakompetentsi omandamiseks, oma füüsilise ja vaimse ressursi normaalseisus hoidmiseks. Projektis osalenutel oli võimalus parendada arvuti kasutamise oskust, tõsta eesti keele taset, omandada uus elukutse ja läbida vastav tööpraktika. Klubi üritustel saadi eelkõige suhelda , arutleda omaealiste probleemide üle, otsiti neist väljundeid, jagati üksteise rõõme ja muresid. Pensionärid võtsid osa käsitööklubi tööst. Vaata galerii Kokkuvõtteks võib öelda, et tööturul nõutud uue elukutse omandamine võimaldas jätkata oma aktiivset tööelu rohkem kui pooltel programmis osalenutel.

• 2013.augustist kuni 2015.a juunini ESF rahastatud projekti sihtgrupiks olid mittetöötavad emad ja isad, kelle peredes kasvasid 1,5 – 7-aastased lapsed. Kus ja kuidas on võimalik töötada, kui pead hoolitsema väikelaste eest, vastutama koduse majapidamise eest, ennast arendama – kõike seda saadi teada töötute klubi ettevõtmistel.
  Klubiline töö kätkes endas psühholoogilisi treeninguid; psühholoogi, juristi ja karjäärinõustaja konsultatsioone; koduses majapidamises toimetamise oskuste omandamist ja probleemide lahendamist, samuti eesti keele kursusi. Klubi üritustel saadi uusi tuttavaid, seega ka uusi võimalusi. Rühmatöö on uus tee huvide ühtsuse ja vastastikuse abi suunas. Soovijatele oli uue või täiendava eriala saamisel abiks ümberõppekursused, kus õpiti ka, kuidas alustada ettevõtlust. Õppimise ajal olid lapsed lapsehoidjate hoole all.

• Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud projekt “Noored töötud tööturule kombineeritud aktiivsete tööturuteenuste abil Tallinnas ja Harjumaal” toimus 01.03.2016 – 28.02.2018
• MTÜ Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskuse projekti „Noored töötud tööturule kombineeritud aktiivsete tööturuteenuste abil Tallinnas ja Harjumaal“ eesmärgiks oli soodustada 16–29-aastaste madalama haridusega töötute noorte tööle asumist ja tööturul püsimist kombineeritud aktiivsete tööturuteenuste (koolitused, nõustamised, tööpraktika) abil lähtudes noorte tööle asumise takistustest.
• Lisaks tehti projekti raames koostööd noortekeskustega, Rajaleidja keskustega ning Eesti Töötukassaga.
• Projekti üheks olulisemaks lähtekohaks oli individuaalne lähenemine – teenuste osutamine lähtus konkreetse noore tööle asumise takistustest, millest tulenevalt valiti tegevused, milles sihtrühma liige osales.

• Euroopa Sotsiaalfondi projekt “Tööturu vajadustest lähtuva erialaõppe ja tööpraktika toel pikaajaliste töötute tööhõivesse toomine Tallinnas ja Harjumaal” toimus 02.04.2018 – 01.04.2020
• Sihtrühmks olid pikka aega (vähemalt 12 kuud) tööturult eemal olnud inimesed. tähtis oli osalejate konkurentsivõime tõstmine ning tööle aitamine.
• Vajalik oli muukeelsete pikaajaliste töötute aktiviseerimine/ kodust välja toomine selleks, et saavutada parem konkurentsivõime, suurem teadlikkus, julgus, osalemistahe ja paremad eneseanalüüsi oskused tööle rakendumiseks tööandjate ning elukestva õppe vajadusest lähtuvate koolituste, tööpraktikate ning tugiteenuste kaudu.
• Tähtis oli erialaste teadmiste ja -oskuste taseme ning digipädevuse tõus erialaõppe ja   tugitegevuste pakkumise kaudu.

Seoses viiruskriisiga suurenes töötuse tase. 2020 aasta algusest 2023 aasta augusti lõpuni Euroopa Sotsiaal fondi raames õppekeskuses viidi läbi kaks projekti, kus faktiliselt teine projekt oli esimese projekti jätk. Neil olid ühised eesmärgid ja ülesanded: vastavalt tööturu vajadustele läbida erialane– või täiendkoolitus ning asuda tööle. 230 inimest avaldasid soovi osaleda projektides, nendest 197 läbisid erialase koolituse. Ametlikel andmetel 100 inimest leidsid töökoha või realiseerisid oma äriidee.